Mida osavallad ikkagi tegema peaks?

Osavaldadest  ja osavallakogudest

Veebruari alguses kirjutas Saarte Hääl (link artiklile on SIIN) sellest, et Saaremaal käärib soov otsustusõiguse järele.

Näiteks Pihtla osavallakogu läinud aasta tööaruandes on öeldud, et kõige enam diskussiooni tekitas kõikidel koosolekutel teema, kuhu on kulunud valdade liitumiseks saadud raha ja piirkondadele lubatud investeeringud.

Pöide osavallakogu esimees Õnne Sööt ütles artiklis, et piirkondlikus vaates oleks kindlasti vaja eelarvest paremat ülevaadet. Tema sõnul tuleks valla eelarves Pöide piirkonna kulud ja tulud detailselt lahti kirjutada.

Lääne-Saare kogukonnakogu esimees Kaja Juulik ütles artiklis, et põhimääruse järgi peaks kogu käima koos kuus korda aastas, aga mullu toimus koosolekuid rohkem. Põhimääruse piirangu tõttu on aga “ületunnid” kogu liikmetele hüvitamata, mis pole tema hinnangul õiglane ja korda tuleks muuta.

Kihelkonna osavallakogu juht Karl Teär sõnas, et esimese aasta põhjal võib öelda, et kogu seisukohtadega on arvestatud, olgu tegu siis teehoiukava või piirkondlike MTÜ-de toetamisega.

Salme osavallakogu esimees Andrus Raun möönis, et põhimääruse punkt, kus on juttu osavallakogu eelarvest, vajab reaalset sisustamist. “Kas see on mõeldud ainult istungil käimise eest hüvitise maksmiseks või on see midagi muud. Kui valla eelarve üheteistkümneks jupiks lüüa, siis tekib küsimus, mis edasi? Anname koolid ka osavaldadele tagasi? See on kivi, mis hakkab veerema ja kuhu ta jõuab, ei tea,”“ nentis ta.

Mida mina sellest arvan

Osavaldadega ja osavallakogudega on nii, et need võivad olemas olla, aga sundi pole. Need  moodustatakse enamasti põhjusega. Pole saladus, et Saaremaal jäi suures ühinemistuhinas põhjused lõpuni lahti rääkimata või räägiti eri paigus erinevaid jutte. Nagu näha, on küsimus, mida osavallad ikka tegema peaks, jätkuvalt püsti.

Kõige lihtsam võimalus oleks küsida osavallakogudelt endilt, et milleks täpsemalt nad eelarvet vajavad? Mida nad teeksid rohkem ja teisiti, kui neil oleks vahendeid? Kas täna on midagi tegemata või tehtud halvasti? Mis on need küsimused konkreetselt, mida osavalla tasandil otsustades saaks tehtud paremini kui praegu?

Ma toetan igati mõtet piirkondlikust otsustusõigusest, aga ma ei usu, et osavallad ja -kogud selle idee välja kannavad. Ühelt poolt on nad liiga väiksed – ka ühinemise vajadus tulenes sellest, et eluliselt olulised lahendamist vajavad küsimused ületasid valdade piire. Teisalt liiga suured ja kindlate piiridega, et toetada rohujuure tasandil aktiivseid kogukondi.

Kindel on aga see, et inimestel kohtadel on jätkuvalt soov ja tahtmine oma kodukoha elu korraldamises kaasa lüüa. Ja mitte ainult kaasarääkimise, vaid aktiivse tegutsemise tähenduses. See oluline ja tähtis tõsiasi! Tark vald kuulaks ja aidaks kaasa

Head,
Koit Kelder

>    Seisan selle eest, et kogukondlikke ning piirkondlikke huve arvestatakse Saaremaa ettevõtluse arendamises.

>  Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste asjaajamine ametkondadega oleks lihtne, kiire, abistav ja toetav, et kohalikud arengupoliitikad oleks selgelt suunatud Saaremaa elanike heaolu kasvatamisele.

>    Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste elu paraneks ning Saaremaal elades ja tegutsedes oleks rohkem võita, kui kaotada.