Minu pikk plaan on minu lapsed.

Kuidas mul valimistel läks?  See esmapilgul tähtsusetu küsimus on tegelik käivitaja, miks ma sellel karussellil olen.

Minul läks eelmistel kohalikel valimistel väga hästi – õnnestus koguda palju hääli ja peaaegu oleksin osutunud üksikkandidaadina valituks. Aga ei osutunud – hoolimata sellest, et saavutasin meie valimispiirkonnas teise tulemuse. Ning see jäi mind vaevama.

Mitmed inimesed olid pettunud ja mõni lausa vihane valimissüsteemi peale.

Kuidas on võimalik, et keegi saab nii suure mandaadi ning ei osutu valituks, sest süsteem ei võimalda seda? See sama süsteem ongi üks oluline põhjus, miks inimesed tunnevad, et nii riigi kui omavalitsuste juhtimine neist kaugeneb.

Tänane süsteem ei toeta kogukondlikku algatust. Kuniks valituks osutumise välja selgitamine soodustab suuri erakondi ja nimekirju, ei saa muutuda ka poliitika, mida tegelikult valitud inimesed soovivad kogukondlikumaks muuta.

Minu osalemise suures poliitikas ning käesolevatel valimistel tingiski asjaolu, et suured ja vanad erakonnad ning nende kandidaadid on orienteeritud vaid erakondliku poliitika ajamisele, mitte kogukondliku heaolu arendamisele.

Just kogukondlikkus  on teema, millega tegelemine on vajalik selleks, et Saaremaa elu edeneks. Mina ei lükka Saaremaaga seotud teemasid kõrvale, ega pane ootele.

Ma olen küll esindusdemokraatia pooldaja, aga esindajate välja selgitamine vajab ümbervaatamist.

Kogukondadel aga ka üksikutel oma valdkonna spetsialistidel puuduvad täna reaalsed võimalused ennast poliitiliselt sidumata küsida mandaati esindamiseks. Mind ei lohuta teadmine, et kõikidel on võimalik ühineda olemasolevate nimekirjadega, luua oma või koguni erakond.

Reedel, 01.märtsil oli mul võimalus jagada enda mõtteid Raadio Kadi kuulajatega otsesaates Valimisstuudio (saade on järelkuulatav siit: http://kadi.ee/keskpaev-01-03-19/ )

Lisaks minule osalesid saates Priit Alamäe ning Kristina Kallas. Siinkohal toon ära Priit Alamäe saates kõlanud mõtted:

>  Kuidas saaksime elu väljaspool Tallinnat ja Harjumaad elavdada?

Eestis on vaid paar piirkonda, kus ei ole sisuliselt turutõrkeid – Tallinn ja Harjumaa. Nende piirkondade elu on ülejäänud Eestist sammu jagu ees ja seetõttu pole ka mõtet vaadata Eestit ühtse homogeense piirkonnana.

Tõmbekeskused saavad täna hakkama ilma riigipoolsete investeeringuteta. Olen seisukohal, et siseriiklikke investeeringuid tuleb suunata väljapoole tõmbekeskusi. Sama põhimõte kehtib ka Euroopa Liidu toetustele – need peavad minema peamiselt regionaalse arengu toetuseks.

Eesti 200-ga on liitunud inimesed, kes on spetsialistid ja juba omal alal edukad. Inimesed, kes ei ole kutselised poliitikud, aga valmis tegema pausi on karjääris ja andma osa oma elust selleks, et meie elu läheks paremaks. Peamiselt vaieldakse poliitikas detailide üle ja tihti minnakse selle pärast ka kiskuma. Meil sellist tava ei ole – meil on pikk plaan ja visioon selle kohta, kuidas elu Saaremaal paremaks muuta.

Lisaks minule ja Priit Alamäele osales saates ka Kristina Kallas – Eesti 200 peaministri kandidaat 2019. aasta riigikogu valimistel. Mulle meeldib, kuidas Kristina Kallas rahulikult ja lihtsalt räägib lahti protsessid, milles me osalised oleme.

>  Kas teadsid, et Saaremaa rahvastiku prognoos aastani 2040 on miinus 10000 elanikku? Demograafide arvutused viitavad sellele, et kogu Eesti rahvastik väheneb kindlasti aastani 2050, aga see ei tähenda seda, et me ei peaks tegelema sündivuse suurendamisega ja tööjõu küsimustega.

Selleks, et demograafilisi protsesse mõjutada ja suunata, on vaja vastu võtta põhimõtteline seisukoht riiklike investeeringute Tallinnast välja suunamiseks. Maapiirkondade toetamine ja investeerimine peab olema loomulik ning eelistatud investeeringute jaotamisel. Riik peab toetama investeeringutega inimeste elamist maal. Ehitama ka kultuuri-, rahva- ja seltsimaju, sest kui pole kultuuritaristut, pole kultuuri ja seltsitegevust ning maapiirkond sureb välja.

Mul on olemas töökogemus ettevõtjana, kogukonna elu korraldajana ning kohaliku omavalitsuse ametniku ja volinikuna. Kõik valdkonnad on oma eripäradega, aga see ei tähenda, et nad peaksid olema ilmtingimata teineteist välistavad. Edu pant seisneb selles, kas me suudame tühimiku erinevate ühiskonna struktuuride vahel täita. Kas me suudame suurendada sidusust?

Siit jõuamegi jälle tagasi esindamise ja esindusdemokraatiani. Kas meie esinduskogud peegeldavad ikka tegelikku elu? Ma julgen arvata, et täna ei ole esindusorganites esindatud meie kogukondade parim potentsiaal. Ja seni, kuni see nii ei ole, ei jõua me ka selleni, et mandaadi omanik tunneks enesel isiklikku vastutust. See tunne, kas on või ei. Kogukondadest kaugenemine on võõrandumise ja sotsiaalse vastutuse kadumise esimeseks tunnuseks.

Erakond ja kogukond – mis seal vahet on?

Kuidas siis ikkagi on nii, et valid erakonna kandidaadi ja peaksid saama kogukonna esindaja?

Ega muud garantiid ei olegi, kui inimesed ise. Eesti 200 loodi, et tuua Eesti poliitikasse kaugemale vaatav vaade. Selleks, et me hakkaksime rääkima asjadest, mis meie heaolu, toimetulekut ja enesemääratlemist lähitulevikus mõjutavad.

Eesti 200 kandidaadid eristuvad teistest täna selle poolest, et nemad on oma näo ja nimega Eesti 200 sõnade ja lubaduste garandiks. Nad vastutavad isiklikult. Nii on see ka kogukonnas.

Ma usun, et suurparteide aeg on läbi saamas. Selleks, et kuuluda kogukonda, olla aktiivne, sotsiaalne ja kanda vastutust, ei pea kindlasti kuuluma erakonda.

MINU PIKK PLAAN ON LAPSED.

Mul on ka pikk plaan. Nii minu kui ka Eesti 200 pikk plaan on LAPSED.

Minu peres kasvab neli last  ning Saaremaa hariduselu on meie peres ülioluline teema.  Maapiirkondades peab olema tagatud hea ja kättesaadav kooliharidus ja huviringid. Need on eelduseks, et pered tahaksid maapiirkonnas elada.

Ja kui neil on hea elada, siis ollakse leidlikud endale töö leidmisel ja töökohtade loomisel.

Meie kogukond vajab otsuseid, mis mõjutavad meie laste heaolu 15-ne aasta pärast. Mina olen valmis neid otsuseid tegema ja vastutama oma laste tuleviku eest.

Ikka head,
Koit Kelder

>    Seisan selle eest, et kogukondlikke ning piirkondlikke huve arvestatakse Saaremaa ettevõtluse arendamises.

>  Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste asjaajamine ametkondadega oleks lihtne, kiire, abistav ja toetav, et kohalikud arengupoliitikad oleks selgelt suunatud Saaremaa elanike heaolu kasvatamisele.

>    Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste elu paraneks ning Saaremaal elades ja tegutsedes oleks rohkem võita, kui kaotada.