Kes juhib täna Saaremaa elu – kas erakonnad või kohalikud kogukonnad?

Osalesin täna Kadi Raadio poolt korraldatud valimisdebatis. Saatejuhiks loomulikult meie legendaarne Tõnis Kipper. Stuudios olid lisaks minule ka teiste, meie piirkonnas Riigikogu valimistel kandideerivate erakondade esinumbrid.

Siin siis lühidalt resümee, millest ma saates rääkisin.

Asi, mille üle me peame uhkust tundma on meie oskus ja võime läbi ajaloo tõelistest raskustest välja tulla ja neist üle olla. Läbivalt on muidugi kõigis neis olukordades ühine see, et need on olnud ajad, mil me oleme päriselt kokku hoidnud – oleme ajanud ühte asja.

Saatejuht küsis, kas riigikogu üle võib uhke olla? Kõik neli stuudios viibivat lõpetava riigikogu koosseisu liiget olid ühel meelel, et nemad üksikult on tublid, aga paljud teised ei ole ja üldse saaks paremini –  töökorda ja reegleid tuleks muuta jne. Repliigiks küll sõna ei saanud, aga järeldus, mis tekkis oli küll selline, et uus koosseis, mida valitakse, hakkab tööle olemasolevate reeglite järgi ja kui Teid need häirivad, oleks vast mõistlik anda teed uutele tegijatele.

Riigikogu liikmete osalemine kohalike volikogude töös on alati kirgi küttev teema. Mina põhimõtteliselt nö kahe tooli seaduse vastu ei ole.

Kõige põhilisem argument sealjuures ongi see, et kuidas teisiti riigikogu liikmed saaksid olla kogukonna liikmed, kui ei või  osaleda kogukonna toimetamistes.

Olulisem siinkohal on see, mis igapäevaselt toimub – kas jõutakse ka tegelikult volikogu töös osaleda?

Kas võetakse Tallinnasse kaasa kogukonna soovid ja vajadused? Või käiakse erakondlikku poliitikat kohtadel lihtsalt põlistamas?

Ühinemisjärgne Saaremaa vald on ilmekas näide, mille puhul küsida, kas ja kuivõrd kohalikud kogukonnad ikka täna Saaremaa elu juhivad? Väita, et kõigil on võimalus tulla ja esitada oma ettepanekuid, on ambitsioonitu plaan suurimale omavalitsusele.

Võimalus osaleda eluliselt oluliste teemade korraldamisel  on samavõrd ühendus nagu praam mandrile ja tagasi – liiklus peab käima mõlemas suunas. Nii omavalitsuse esindajad kui ka riigikogu liikemed peavad hakkama andma rohkem tagasisidet oma tegevuste osas ka kogukonnale ning neid rohkem kuulama ka valimistevahelisel ajal.

Kogukondades toimib sotsiaalne vastutus ja kontroll väga hästi. Igale teole ja tegematusele järgneb reaktsioon, millest koos õpitakse.  Ja ei õpita ainult halvast, järjest enam näeme siirast ja südamest tulevat märkamist ja tunnustamist.

Kogukond tegeleb sellega, milleks on vajadus ja soov. Läbi koostegemise saame olla, kes me oleme – näiteks saarlased. Erakondlik kuuluvus ei anna meile identiteeti. Parimal juhul võiks see olla tööriist kogukondlike vajaduste tagamiseks.

Tuleb märgata seda, mis loomulik ja seob! Vali kogukond, mitte erakond.

Saade on järelkuulatav podcastina siit:
http://kadi.ee/keskpaev-27-02-19-valimisstuudio/

Ikka head,
Koit Kelder

>    Seisan selle eest, et kogukondlikke ning piirkondlikke huve arvestatakse Saaremaa ettevõtluse arendamises.

>  Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste asjaajamine ametkondadega oleks lihtne, kiire, abistav ja toetav, et kohalikud arengupoliitikad oleks selgelt suunatud Saaremaa elanike heaolu kasvatamisele.

>    Seisan selle eest, et Saaremaa inimeste elu paraneks ning Saaremaal elades ja tegutsedes oleks rohkem võita, kui kaotada.